2. LASTEASUTUSE LIIK JA OMAPÄRA
3. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID JA PÕHIMÕTTED
3.1 Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid
3.2 Õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted
4. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSTE KORRALDUS
4.2 Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine
4.3 Rühmade õppe- ja kasvatustegevuste korraldamine
4.4 Rühma õppe- ja kasvatustegevuste valdkonnad ja sisu nädalaplaan
4.5 Erivajadusega lapse arengu põhimõtted, sealhulgas korraldus
4.6 Eesti keele kui teise keele õpe, sealhulgas korraldus
4.7 Koostöö lapsevanemaga, sealhulgas korraldus
5. LAPSE EELDATAVAD ÜLDOSKUSED
6. VALDKONDADE ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSTE EESMÄRGID JA SISU NING LAPSE ARENGU EELDATAVAD TULEMUSED
6.1 Õppe- ja kasvatustegevuste sisu ja lõimivad tegevused
6.2.1 Valdkond MINA JA KESKKOND
ARDU LASTEAIA ÕPPEKAVA
1. ÜLDSÄTTED
1.1 Ardu lasteaia õppekava on õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument, mis on koostatud riikliku õppekava alusel.
1.2 Ardu lasteaia õppekava koostamisest ja arendamisest võtsid osa lasteaiaõpetajad, lasteaia direktor kaasates hoolekogu ja vanemaid.
2.1 Ardu lasteaia liik: lasteaed
2.2 Ardu lasteaias on moodustatud kolm rühma: noorem rühm , lapsed vanuses kahe kuni kolme aastased; keskmine rühm, lapsed vanuses kolme kuni viie aastased; vanem rühm lapsed vanuses viie kuni seitsme aastased.
2.3 Lasteaia rühmad asuvad lasteaiamajas ning mänguväljak asub aiaga piiratud territooriumil.
2.4 Rühma registreeritud laste arv: noorem rühm 14+2 last nimekirjas, keskmine rühm 20+2 last nimekirjas, vanem rühm 20+2 last nimekirjas. 2.5 Ardu lasteaias toimub õppe- ja kasvatustegevus eesti keeles.
3.1 Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid
3.1.1 Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös.
3.1.2 Üldeesmärgist lähtuvalt toetab õppe- ja kasvatustegevus lapse vaimset, kehalist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapse terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, üldtunnustatud normidele vastav käitumine, kehaline aktiivsus, arusaam oma tervise hoidmise tähtsusest; kujunevad õpi-, tegutsemis-, sotsiaalsed ja eneseteenindamise oskused.
3.2.1 Lapse individuaalsuse ja tema võimete arvestamine.
3.2.2 Lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine.
3.2.3 Lapse loovuse toetamine.
3.2.4 Lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine.
3.2.5 Lapsele turvatunde ning eduelamuste tagamine.
3.2.6 Mängu kui lapse põhitegevuse kaudu mõtlemisoskuste, probleemi lahendamisoskuste, eneseväljendamis-, kostöö- ja suhtlemisoskuste, empaatiavõime (kaasaelamise, tunnetamise) ja iseseisvuse arendamine.
3.2.7 Üldõpetusliku tööviisi rakendamine.
3.2.8 Kodu ja lasteasutuse koostöö.
3.2.9 Humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine.
3.2.10 Eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine.
3.3.1 Õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms. ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms. kaudu.
3.3.2 Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse laste eripära: võimeid, keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit jms. Õpetajad on laste arengu suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad.
3.3.3 Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima.
3.4.4 Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust: Seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega. Kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes. Arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle. Hinnata oma tegevuse tulemuslikkust. Tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega. Kavandada oma tegevust, teha valikuid.
4.1 Õppeaasta Ardu Lasteaias
Õppeaasta: 01.september kuni 31.august
uute laste kohanemine (adaptsioon): 01.09. – 15.09.
süvendatud õppe- ja kasvatustegevused: 15.09. – 15.05.
kordamine, kinnistamine: 15.05. – 31.08.
kordamine, kinnistamine kõikidel koolivaheaegadel (tulenevalt laste kohal käimisest)
1. Õppe- ja kasvatustegevus tugineb lasteaias rühma päeva kavale, mis määrab vastavalt lapse eale päevarütmi, une- ja ärkveloleku aja, kus vahelduvad laste mäng, õues viibimine, igapäevatoimingud ja õpetaja kavandatud õppe- ja kasvatustegevused.
2. Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel toetub õpetaja lapse loomulikule huvile ümbritseva vastu, mis lähtub konkreetsest , lapsele ajas ja ruumis tuttavast. Lapse kasvades ja arenedes lähtutakse õppesisu valikul põhimõttest: lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale.
3. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel esitatakse kavandatava perioodi (nädal, kuu ) eesmärgid, temaatika, õppesisu ja –tegevused. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine on paindlik ja võimaldab õpetajal teha vajadusel muudatusi.
4.Rühma õppe- ja kasvatustegevus viiakse läbi esteetilises ja turvalises ning üksi ja ühistegevusi võimaldavas keskkonnas. Õppe – ja kasvatustegevus seotakse eelkõige kodukoha inimeste, looduse ja asutustega. Õpitavaga tutvutakse loomulikus keskkonnas.
5.Tegevuskoha valikul arvestatakse nii üldisi kui ka valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke, eri valdkondade sisude ja tegevuste lõimimist, tegevusteks vajalikke vahendeid ning õpetajate ja personali kaasamist.
Noorem rühm Esmaspäev: Muusika; Mina ja keskkond; Liikumine (ujumine) Teisipäev: Keel ja kõne; Kunst Kolmapäev: Mina ja keskkond; Matemaatika Neljapäev: Muusika; Keel ja kõne Reede: Kunst; Liikumine (võimlemine)
Keskmine rühm Esmaspäev: Mina ja keskkond; Muusika; Matemaatika Teisipäev: Keel ja kõne; Kunst; Liikumine (õues) Kolmapäev: Keel ja kõne; Liikumine (ujumine) Neljapäev: Mina ja keskkond; Muusika; Matemaatika Reede: Kunst; Liikumine (Võimlemine)
Vanem rühm Esmaspäev: Mina ja keskkond; Matemaatika; Muusika Teisipäev: Keel ja kõne, Liikumine (ujumine) Kolmapäev: Keel ja kõne; Kunst; Liikumine (õues) Neljapäev: Mina ja keskkond; Matemaatika; Muusika Reede: Liikumine (võimlemine); Keel ja kõne; Kunst
4.5.1 Erivajadusega lastele on lasteasutuses loodud tingimused kasvamiseks sobitusrühmas koos teiste lastega.
4.5.2 Erivajadusega laps käesoleva õppekava tähenduses on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isiksuse omadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas.( Mängu- ja õppevahendid. Ruumid.Õppe- ja kasvatusmeetodid.Lapsele koostatakse vajadusel individuaalne õppe- ja kasvatustegevuste kava osaliselt või täielikult.)
4.5.3 Erivajadusega lapse , sealhulgas andeka lapse arengu toetamine on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab direktor.
4.5.4 Vajadusel koostavad rühma õpetajad õppeaasta algul koostöös logopeed/eripedagoogi ning lastevanemaga lapsele individuaalne arenduskava. Vähemalt üks kord õppeaastas tehakse kokkuvõte individuaalse arenduskava rakendamisest, arengukeskkonna sobilikkusest ning lapse edasisest vajadusest.
4.6.1 Lapsele, kelle kodune keel ei ole eesti keel , tagatakse eesti keele õpe.
4.6.2 Rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus toimub eesti keeles, omandavad mitte-eesti kodukeelega lapsed eesti keele ka a) lõimitud tegevuste kaudu, millele võib lisanduda eesti keele tugiõpe.b) täieliku keelekümbluse metoodika rakendades.
4.6.3 Eesti keele õppe eeldatavate tulemuste kavandamisel arvestatakse nii lapse arengut , vanust kui ka eesti keele õppe mahtu ning metoodikat.
4.6.4 Erivajadusega lapsele koostatakse eesti keele kui teise keele õpetamiseks vajadusel individuaalne arenduskava.
4.7.1. Lasteasutuse pedagoogid teevad lapsevanemaga lapse arengu toetamiseks koostööd, mis põhineb dialoogil, vastastikusel usaldusel ja lugupidamisel.
4.7.2 Pedagoog teavitab regulaarselt lapsevanemat lapse arengust ja õppimisest ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest.
4.7.3 Pedagoog loob lapsevanemale võimaluse saada tuge ja nõu õppe- ja kasvatusküsimustes.
4.7.4 Lapsevanemal võimaldatakse osaleda õppe- ja kasvatusprotsessi kavandamises ja läbiviimises ning anda tagasisidet lasteasutuse tegevusele.
4.7.5 Kodu ja lasteasutus on tihedalt seotud, mida tihedam ja suurem on ühendus nende vahel, seda rohkem positiivset toetust saavad lapsed oma esimestele elu- ja õppimiskogemustele: Nägema oma last suhetes teistega. Tundma ja austama lasteaiaõpetajat. Tekib sõprus teiste vanematega.Saavad kindlaid ja usaldatavaid teadmisi lapse arenemisest ja tervisest.
Õppekavas eristatakse nelja üldoskuste rühma:
5.1 mänguoskused, 5.2 tunnetus- ja õpioskused, 5.3 sotsiaalsed oskused ja 5.4 enesekohased oskused.Üldoskuste kujunemist toetatakse kõigi õppe- ja kasvatustegevuste kaudu.
5.1 Mänguoskused
Mäng on eelkoolieas lapse põhitegevus. Mängu käigus omandab ja kinnitab laps uut teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid. Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuse eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus.
5.1.1 Mängude liigid: Loovmäng. Laps ise valib mängu teema, vahendid ja sisu: Loovmängud on rolli-, lavastus- ja ehitusmängud:
5.1.2 Reeglimängud. Kindlad reeglid (juba varem olemas) ja struktuur. Reeglimängud on õppe-, laulu-, liikumis- ja võistlusmängud.
5.2.1 Tunnetusoskused on oskused tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse; taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni.
5.2.2 Õpioskuste all mõistetakse lapse suutlikkust hankida teavet, omandada teadmisi ja oskusi ning uurida ja katsetada. Õpioskused kujunevad tunnetusoskuste arengu alusel.
Sotsiaalsete oskuste all mõistetakse lapse oskusi teistega suhelda,tajuda nii iseennast kui ka partnereid,võtta omaks ühiskonnas üldtunnustatud tavasid ning lähtuda eetilistest tõekspidamistest.
Enesekohaste oskuste all mõistetakse lapse suutlikkust eristada ja teadvustada oma oskusi, võimeid ja emotsioone, juhtida oma käitumist.
6.1 Õppe- ja kasvatustegevuste sisu ja lõimivad tegevused
6.1.1 Õppe- ja kasvatustegevuse seob tervikuks lapse elust ja ümbritsevast keskkonnast tulenev temaatika.
6.1.2 Valdkondade kaupa esitatud õppesisu ja õppetegevuste lõimimisel lähtutakse üldõpetuslikust põhimõttest.
6.1.3 Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse järgmisi tegevusi: kuulamine, kõnelemine, lugemine ja kirjutamine, vaatlemine, uurimine, võrdlemine, arvutamine, liikumis-, muusika- ja kunstitegevused
6.2.1 mina ja keskkond
6.2.2 keel ja kõne
6.2.3 eesti keel kui teine keel
6.2.4 matemaatika
6.2.5 kunst
6.2.6 muusika
6.2.7 liikumine
6.2.1.1 Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:1) mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma terviklikult;2) omab ettekujutust oma minast ning enda ja teiste rollidest elukeskkonnas;3) väärtustab nii eesti kultuuritraditsioone kui ka oma rahvuse kultuuritraditsioone;4) väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ning ohutult;5) väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi;6) märkab nähtusi ja muutusi looduses.
6.2.1.2 Valdkonna Mina ja keskkond sisu (teemad): 1) sotsiaalne keskkond: a) Mina: nimi, poiss, tüdruk, vanus ja sünnipäev, enesetutvustus, lapse õigused ja kohustused. b) Perekond ja sugulased: ema, isa, õde ,vend, vanavanemad, lähissugulased, erilaadsed pered, lapse roll perekonnas. c) Kodu: kodumaja ja aadress, kodukoht, kodused tegevused. d) Lasteaed : lapsed, lasteaiaõpetajad, suhted (ühiskonna minimudel ja selle toimimine). e)Kool: õppimise koht, lasteaia ja kooli erinevus. g) Ametid, elukutsed ja töö: erinevad elukutsed ja nende vajalikkus, töö ja vastutus, raha. h) Üldinimlikud väärtused ja üldtunnustatud käitumisreeglid: viisakusväljendid, abivalmidus, armastus, turvalisus, tähelepanelikkus, sõprus. i) Suhtumine erinevustesse: keeleline, rassiline, kultuuriline erinevus, erivajadusega inimene. j)Kodumaa: rahvus, emakeel, koduvalla ja riigi sümbolid, teised rahvad Eestis, nende kombed ja keel. k) Tähtpäevad, pühad ja kombed: peretraditsioonid, eesti rahvatraditsioonid, rahvakalendri tähtpäevad. l)Tervise väärtustamine: tervis, haigus, inimese tervist mõjutavad tegurid, (tervisekäitumine- tervislik toitumine, eakohane ja piisav kehaline aktiivsus, puhkus ning uni) , meeldivad suhted, hea tuju, teiste arvestamine, riskikäitumine(vägivald, ohtlike olukordade loomine, suitsetamine, uimastid, ebatervislik toitumine, vähene kehaline aktiivsus jm). m) Hügieen: isiklikud hügieenitarbed ja nende kasutamise reeglid, pesemise tähtsus ja regulaarsus, hügieeni olulisus haiguste ärahoidmisel , ümbruse korrastamine ja keskkonna puhtuse eest hoolitsemine. n) Hammaste tervis: hammaste hooldamise vahendid, terve hammaskonna hoidmine( tervislik toitumine, regulaarne hammaste läbivaatus hambaarsti juures,, regulaarne ning õige hammaste harjamine/pesemine). o) Tervislik toitumine: toidu vajalikkus lapse arengule ja tervisele, erinevad toiduained ja toiduainete rühmad, toiduainete päritolu, tervisliku toitumise põhimõtted, taldrikureegel, toidupüramiid, lapse arengule ja tervisele esmatähtsad toiduained igapäevases toidus, lauakombed, ohud köögis. p) Inimkeha: kehaosad, meelelundid, süda ja kopsud ning nende ülesanne, tüdruk ja poiss. r)Ohutus ja turvalisus: ohud erinevates situatsioonides ja keskkondades, turvaline käitumine ohtlikus situatsioonis, hädaabinumber ja selle kasutamine , oskuslik tegutsemine eksinuna metsas, linnas jm, turvalise käitumise reeglid, lihtsamad esmaabi võtted, keeldumine last ohustavatest tegevustest. 2) looduskeskkond: a)Kodukoha loodus: kodupaiga mets- ja koduloomad ning nende elupaigad ja eluviisid ja nende välimus ja kasv ja areng ; b)Taimed kasvukohad ja vajadused , nende välimus, kasv ja areng ; c)Seened ning nende kasvukohad ja vajadused, nende välimus ,kasv ja areng ; d)Putukad, veekogud ja nende erinevused; e)Loomade ja putukate mitmekesisus ning iseloomulikud tunnused, nende elu erinevatel aastaaegadel ja erinevates elukeskkondades( maismaa, vesi, õhk, muld) eluks vajalikud tingimused. g)Muutused looduses: aastaaegade vaheldumine ja selle rütmilisus; ilmastikunähtused; öö ja päev: nende vaheldumine ja sellega seotud looduses; inimese tegevused eri aastaaegadel. h)Elus- ja eluta loodus: valguse, soojuse, vee ja õhu tähtsus; eluskooslused: mets, soo, raba, niit. i)Inimese mõju loodusele: tööd looduses; esivanemate looduskäsitlus ja rahvakalender; loodushoid, säästev eluviis 3) tehiskeskkond: a)Ehitised: kodumaja, lasteaed, olulisemad teenindusasutused (kauplus, juuksla, polikliinik, postkontor, teater, kino jne. ); erinevad ehitised, milleks neid vaja on , millest neid tehakse ja kuidas neis käitutakse. b)Kodutehnika: igas kodus kasutatakse erinevaid kodumasinaid, millega laps kokku puutub. Lapsele on vaja selgitada nende vajalikkust ja ohutut kasutamist. Siin on huvitav rääkida ka sellest, et inimesed on alati kodutöid tehes masinaid kasutanud. c)Jäätmed: prügi ja selle sortimine on oluline teema; säästlikult saab kasutada riideid, mänguasju, toitu, pakendeid jne. : taaskasutus ja kompostimine. d)Transpordivahendid: ühissõidukid (buss, troll, tramm, takso, laev ja lennuk) ja nendes käitumine(sõidupilet) ja ühissõidukist väljumisele (ei jookse sõiduki eest ega tagant jne.); teetöömasinad( tänavapuhastusauto, teerull, liivapuistur, sahk); prügi- ja kraanaautost, veo- ja sõiduautost käsitledes nende tööülesandeid; traktor, kombain, ekskavaator, ja põllumajandustehnika koos lisaagregaatidega (pöörata tähelepanu nende liiklemisele teedel ja maanteel): eriotstarbelised sõidukid( tuletõrje-, kiirabi- ,politsei-, ja päästeteenistuse autod) ja nende tööülesanded ja vajalikkus. e)Jalakäija ohutu liiklemine: valgusfoor ja tänava ületamine ( sebra ); tutvustades lastele ümartuledega foori (punane, kollane, roheline) ja jalakäijate foori (punane, roheline) pööratakse tähelepanu fooride ülesannetele. h)Oluline on teada valgusfoori tulede süttimise järjekorda ja nende tähendusi. i)Laps tutvub sõidu- ja kõnniteega. Kui kõnniteed ei ole, kõnnitakse vasakul teepeenral. j)Tähelepanu pööratakse sõidutee ületamisele linnas ja maal, ristmiku ning raudtee ületamisel. k)Räägitakse ka liiklemisohtudest erinevates ilmastikuoludes (vihm, tuisk, jää, ere päike, tolm jne.) l)Liiklusmärgid: laps tutvub liiklusmärkidega, mis asuvad tema ümbruskonnas, kus ta liigub. Tutvustada lastele erinevaid liiklusmärke („Ülekäigurada”, „Kõnnitee”, „Jalgrattatee”, „Bussipeatus”, „Trollibussipeatus”, „Trammipeatus”, „Arstiabi”, „Õueala”), pööratakse tähelepanu nende otstarbele. m)Turvavarustus: lastele tutvustatakse erinevaid helkureid ja rõhutatakse helkuri kasutamise vajalikkusest. Turvavöö ja turvaistme kasulikkus sõidukis. Laps tutvub jalgratta sõitmise (kiiver, tänava ületamine) ning rulluiskude ja rulaga sõitmise nõuetega (kiiver, põlve- ja küünarnukikaitsmetega, ohutud paigad).
6.2.1.3 Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise ja korraldamise põhimõtted: 1) valitakse valdkonna temaatika lapse igapäevaelust ja teda ümbritsevast keskkonnast , mis hõlmab sotsiaalset keskkonda, loodus- ja tehiskeskkonda, sealhulgas tervise- ja liikluskasvatust.(koduloolisuse printsiip) 2) suunatakse last ümbritsevat maailma märkama, uurima ning kogema mängu ja igapäevatoimingute kaudu, võimaldades lapsel ümbritsevat tajuda erinevate meelte ning aistingute abil: vaadeldes, nuusutades ja maitstes, kompides, kuulates helisid.(last tuleb suunata märkama loodust enda ümber ning suhtuma ümbritsevasse austavalt) 3) lõimitakse erinevaid tegevusi: võrdlemist, modelleerimist, mõõtmist, arvutamist, vestlemist, ettelugemist, kehalist liikumist, kunstilist ja muusikalist tegevust.( eduelamusi pakkudes, üldõpetuslikku tööviisi rakendades) 4) suunatakse last mängudes, ümbritsevas looduses, liikluses, oma terviseseisundis jm märgatu kohta küsimusi esitama (probleemi püstitama), küsimustele vastuseid leidma (oletama ja oletusi kontrollima) ja märgatust ning kogetust järeldusi tegema.(täiskasvanu eeskuju, personali enda tervislikku käitumismudelit) 5) suunatakse last materjale ja vahendeid säästlikult kasutama, hoolivalt ja heaperemehelikult käituma.(lapse oma mänguasja ja raamatu hoidmine)
6.2.2.1 Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:1) tuleb toime igapäevases suhtlemises. 2) kasutab kõnes õiget hääldust, sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust. 3)tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on omandanud lugemise ja kirjutamise esmaoskused.
6.2.2.2 Valdkond Keel ja kõne sisu: 1) keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika; 2)suhtlemine, jutustamine ja kuulamine . 3)lugemine ja kirjutamine, lastekirjandus.
6.2.2.3 Õppe- ja kasvatustegevuste kavandamise ja korraldamise põhimõtted: 1)lähtutakse põhimõttest, et kõnearendus on lapse kõne ja suhtlemise sihipärane arendamine, kus last õpetatakse eelkõige keelevahendeid (uusi sõnu, sõnavorme ja lausemalle) kasutama suhtlemisel, teadmiste omandamisel, oma tegevuse kavandamisel; 2)peetakse oluliseks, et lapse kõne arengut toetatakse kõikides tegevustes (mängimine, käelised tegevused, liikumis- ja muusikategevused ning igapäevatoimingud);Lapsele luuakse kõnekeskkond, kus ta kuuleb teiste kõnet ning tal on vaja ja ta saab ise kõnelda; laps õpib rääkima reaalsetes suhtlemissituatsioonides, tegutsedes koos täiskasvanuga; 3)suunatakse lapsi ettelugemise, dramatiseerimise, ümberjutustamise, joonistamise, oma raamatu koostamise jm tegevuse kaudu kirjandust mõistma ja hindama; ettelugemiseks valitakse žanriliselt mitmekesiseid raamatuid, et toetada lugemishuvi, lugemis- ja kirjutamisvalmiduse kujunemist; 4) õpetatakse lugemise ja kirjutamise esmaseid oskusi (häälikupikkuse eristamine, sõnade häälimine jmt) mänguliselt ja igapäevategevustega seotult; 5)mitmekesistatakse kirjutamise harjutusi, kasutades erinevaid vahendeid, värvusi jmt.
6.2.3.1 Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps: 1) rühmitab esemeid ühe- kahe tunnuse alusel ja võrdleb esemete hulki. 2) järjestab esemeid ühe-kahe tunnuse alusel ja võrdleb esemete hulki. 3) tunneb lihtsamaid ajamõisteid ja kirjeldab ning järjestab oma igapäevategevusi. 4) mõtestab loendamistegevust ja olulisemaid mõõtühikuid.5) mõistab mõõtmistegevust ja olulisemaid mõõtühikuid.6) tunneb ja kirjeldab geomeetrilisi kujundeid.7) näeb matemaatilisi seoseid igapäevatoimingutes.
6.2.3.2 Valdkonna Matemaatika sisu: 1) hulgad, loendamine ja arvud, arvutamine.2) suurused ja mõõtmine. 3) geomeetrilised kujundid.
6.2.3.3 Õppe- ja kasvatustegevuste kavandamise ja korraldamise põhimõtted: 1) suunatakse last nähtuste ja esemete maailma korrastama, kujundama, selles orienteeruma, mille tulemusel laps avastab esemetevahelisi seoseid, leiab esemete erinevusi ja sarnasusi, oskab esemeid järjestada , rühmitada ja loendada; 2) harjutatakse last määrama enda asukohta ümbritsevate esemete suhtes, orienteeruma ajas ja kasutama vastavaid mõisteid oma tegevuse kirjeldamiseks; 3) seostatakse mäng, vaatlused, vestlused ja igapäevatoimingud matemaatikaga, suunatakse sealjuures last kasutama erinevaid aistinguid: kuulmis-, nägemis- , haistmis- ning kompimisaistingut; 4) suunatakse last ümbritsevat keskkonda matemaatiliselt kirjeldama(arvud, mõõtühikud, kujundite nimetused jm); 5) toetatakse üldistuseni jõudmist ja mõistete kujundamist – erinevates objektides sarnaste ning erinevate tunnuste ja omaduste vaatlemise, võrdlemise, kirjeldamise ja sõnastamise kaudu.
6.2.4.1 Õppe ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps: 1) tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest, 2) kujundab isikupäraselt ümbritsevaid esemeid, sündmusi ja oma kujutlusmaailma, 3)vaatleb, kirjeldab ja kujundab ümbritsevat ja tarbeesemeid, 4)kasutab õpitud voolimis-, joonistamis- ning maalimisvahendid ja –võtteid, 5)kasutab materjale ja tööriistu ohutult ning sihipäraselt, 6)vaatab kunstiteoseid ja kirjeldab nähtut.
6.2.4.2 Valdkonna Kunst sisu: 1)kujutamine ja väljendamine: mõtete, tunnete edasiandmine nähtaval kujul, 2)kujundamine: objektile lisaväärtuse andmine, 3)tehnilised oskused: voolimine, joonistamine, maalimine, meisterdamine, 4)kunstiteoste vaatlemine, vestlused kunstiteostest, kunstist.
6.2.4.3 Õppe- ja kasvatustegevuste kavandamise ja korraldamise põhimõtted: 1)antakse lapsele võimalus saada elamusi, tunda rõõmu ja rahulolu ning tal on võimalus väljendada oma maailmanägemist; 2)suunatakse last vaatlema ning voolides, joonistades, maalides ja meisterdades kasutab laps vaatlusel tehtud tähelepanekuid; 3)kasutatakse teemasse sisseminekuks mängu, muusikat, lihtsat lavastust, jutu lugemist jne; 4)arvestatakse, et lapse jaoks on oluline loomiseks ja lahenduste leidmiseks teha katsetusi ning avastusi, otsida ja saada vastuseid tekkinud küsimustele, omandatud oskusi rakendada ; 5)julgustatakse last kasutama ja katsetama tema enda pakutud lahendusi töö mitmekesisemaks ning ergutatakse lapse kujutlus- ja algatusvõimet, jälgides, et säiliks lapse isikupärane eneseväljendus; 6)viiakse kunstitegevusi läbi õues, samuti kasutatakse kunstitegevust teiste valdkondade õppe- ja kasvatustegevuste osana, joonistatakse nii paberile, kivile, puidule, liivale või kombineeritakse erinevaid materjale; 7)suunatakse last tehtut analüüsima, selgitama, miks ta kujutas esemeid, nähtusi just sellisel viisil, milliseid materjale ja tehnikaid kasutas ning kuidas tööga rahule jäi. Kaaslaste töödesse tolerantse suhtumise kujundamisele aitab kaasa, kui analüüsitakse nii laste töid kui ka kunstiteoseid ning põhjendatakse oma hinnangut.
6.2.5.1 Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on , et laps: 1) tunneb rõõmu laulmisest ja musitseerimisest, 2) suudab keskenduda kuulatavale muusikapalale, 3) suudab ennast loovalt väljendada laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu, 4) suudab musitseerida nii rühmas kui üksi.
6.2.5.2 Valdkonna Muusika sisu: 1) laulmine, 2) muusika kuulamine, 3) muusika- rütmiline liikumine, 4) pillimäng.
6.2.5.3 Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise ja korraldamise põhimõtted: 1) on esikohal emotsionaalne ja aktiivne muusikaline tegevus; 2) kujundatakse ja arendatakse lapse muusikalis- loomingulisi võimeid, samuti kultuurilis- sotsiaalset aktiivsust ning väärtushinnanguid; 3) arvestatakse lapse individuaalseid eeldusi ning toetutakse eduelamusele ja tunnustusele; 4) kasutatakse muusikat lõimuva tegevusena teistes õppe- ja kasvatustegevuse valdkondades. Muusika on igapäevaelu osa, nii argi- kui ka pidulike sündmuste puhul; 5) seostatakse üksteisega muusika kuulamine, laulmine, pillimäng, muusikalis- rütmiline liikumine, mängud ja tantsud; 6)muusikapalade (laulud, palad muusika kuulamiseks, tantsud ja mängud, pillilood) valikul arvestatakse laste huvidega ning ea- ja jõukohasusega.
6.2.6.1 Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on , et laps: 1)tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõm, 2)suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel, 3)tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas, 4)mõistab kehalise aktiivsuse olulisust inimese tervisele, 5)järgib esmaseid hügieeni – ja ohutusnõudeid.
6.2.6.2 Valdkond Liikumine sisu: 1) kehalise kasvatuse alased teadmised: ohutus, enesekontroll ja hügieen, 2) põhiliikumised, 3) liikumismängud, 4) erinevad spordialad, 5) tants ja rütmika.
6.2.6.3 Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise ja korraldamise põhimõtted: 1) arvestatakse, et põhiliikumised eeldavad igapäevast suunamist: liigutusoskused, liikumisosavus ja teised liikumisvõimed (vastupidavus, jõud, kiirus, painduvus) kujunevad ja arenevad tegevusi regulaarselt korrates; 2) rikastatakse lapse liikumis- ja tegevusvõimalusi sportlik-arenduslike liikumisviisidega – jalgrattasõit, suusatamine, ujumine jms; 3) peetakse oluliseks kõlbeliste põhimõtete ja enesekindluse kujunemist: kui kehalisi harjutusi tehakse korrapäraselt, kujunevad positiivsed iseloomuomadused; 4) ergutatakse last oma oskusi, võimeid ja koostööd hindama, kaaslasi arvestama, oma emotsioone kontrollima ja valitsema ning mõistma ühe või teise kehalise harjutuse vajalikkust; 5) arendatakse põhiliikumisi, koordinatsiooni , rühti, tasakaalu, liikumisvõimet ja peenmotoorikat (täpsust, näo- ja sõrmelihaste kontrollimise oskust) ning antakse tagasisidet.
